Toorjuustu-vaarikamuffinid

Mina ja muffinid pole kunagi väga headeks sõpradeks saanud, aga peale nende tegemist, pean ma oma sõbrasuhte üle vaatama :) Neid käesolevaid olen ma viimase kahe nädala jooksul teinud kolm korda ning täna küsis mu viiene, et kas sa täna ei teegi neid nämmasid muffineid? Seega ma tahan jagada siin seda retsepti, et keegi teine veel tegemisest ja söömisest sama suurt rõõmu tunneks. Retsepti pole ma ise välja mõelnud. Leidsin selle retsepti siit , kuigi esialgu on see saadud Farmi lehelt. Ma lisasin väikese muudatuse, sest meil on ju suvi ja suvepealinnas Pärnus on juba vaarikad valmis. Vähemalt need vähesed, mis minu aias on. Veidi tegin muid muudatusi ka, aga siiski suurimad tänud retsepti eest!

Selleks, et saada 12 muffinit läheb vaja:


125g võid
3 muna
150g toorjuustu
175g suhkrut
190g jahu
2tl küpsetuspulbrit
1tl vaniljesuhkrut
2spl. kakaod

mõned lusikatäied vaarikaid (toormoosi või lihtsalt purustatud vaarikaid)

Võta toorjuust toatemperatuurile. (Kui juhtud minusugune udu olema, siis ma lasen 12 sekundit külmikust võetud toorjuustul mikrost läbi.) Sulata või ja lase jahtuda. Löö munad suhkruga lahti, aga mina pole vahtu ajanud. Sega jahu küpsetuspulbriga. Sega munasegu juurde või, toorjuust ja jahu-küpsetuspulbrisegu. Pane pool taigent teise kaussi. Lisa sellele kakao ning teisele poolele lisa vaniljesuhkur. Pane vormidesse vahelumisi heledat ja tumedat taigent. Mina panen teelusikatäie purustatud vaarikaid ja tõstan veidi läbi. (Teen seda grilltikuga.) Küpseta 175 kraadi juures 23 minutit, 10 minutit ilma pöördõhuta ning 13 minutit pöördõhuga. (Küpsemiseaeg on nüüd minul paika loksunud, üle ei tohiks küpsetada, siis saab mingi mõttetu kuiva puru :) )

Tort "Suvine Eesti"

Kuna tordiidee oli juba mõnda aega peas valmis, küll ilusam kui välja tuli, siis mõtlesin selle ikka ära teha. Lihtne tort, mille kaunistamisel mõtlesin meie suvede peale. Nojaa, oleksin tahtnud veel heinakõrsi ka, aga need tulid sellised kaikad, et loobusin. Ega rukkililledki on parasjagu mehised :)

Tordi sees on võibiskviit, toorjuustukreem mustsõstarde ja vaarikatega ja peal siis martsipan, rukkilillede puhul kasutasin suhkrumassi.

Suitsukanaga tort ehk tort Vabariigi 95. sünnipäevaks

See mõte on mul juba mõnda aega peas. Nüüd kui jälle Nami-namis tordivõistlus käimas, mõtlesin, et võiks ära proovida ja kui välja kukub ka hea, esitan võistlusele. Mõte oli selles, et teen nn soolase napoleoni. Vähemalt vaheldus võileivatortidele, kui iga kord viitsiks põhju ka küpsetada :)

Taigen:
150g nisujahu
100g rukkijahu
150g võid
pool muna
veidi soola
pool klaasi vett

Täidis:
suitsukana
porru
hapukoor
majonees

Segasin kokku taignaained, lasin natuke aega seista jahedas ja rullisin põhjad, küpsetasin ükshaaval. Lasin jahtuda.
Puhastasin suitsukana, hakkisin väikesed kuubikud. Hakkisin ka porru peeneks. Segasin hapukoorest ja majoneesist kastme. Osa segasin kana ja porruga ja panin iga kihi vahele kana-porrusegu ning veidi ka kastet lisaks. Kõige peale purustasin ühe põhja ja panin veidi ka tomatit, tilli, kurki ja porrut. Jätsin jahedasse järgmise päevani seisma.

Šokolaaditükkidega küpsised

Hõiskasin, et võtan osa jällegi küpsisevahetusest ning nüüd on mul väike võlg, kuna pole enda retsepti jaganud.
Kui ma tegin otsuse, et võtan ka sel aastal osa, siis hakkasin kõigepealt kodustes retseptides tuulama ja kaua ei läinudki,kui leidsin oma ammuse lemmiku. Suur oli minu imestus, kui selgus, et polegi seda veel blogisse pannud. Seega sel aastal läksin ma teatud mõttes kindla peale välja. Tegin ühed toredad šokolaaditükkidega küpsised. Retsept on pärit ei tea kust, lihtsalt paberile kirjutatud, aga minu meelest väga maitsvad küpsised ja ühest kogusest saab arvestatava koguse küpsiseid.

225 g võid
2 1/2 dl fariinsuhkrut
2 muna
5 dl nisujahu
2 tl vaniljesuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
1/2 soola
1/2 dl piima
125-150g šokolaadi

Hõõru rasvaine suhkruga vahule, lisa ükshaaval munad. Sega jahu, vaniljesuhkur, küpsetuspulber ja sool ning lisa piimaga vaheldumisi taignale. Haki šokolaad ja sega hulka. Aseta taigen üheks-kaheks tunniks külma. (see on kõige ebameeldivam osa sellest küpsisetegemisest :) ) Võta lusikaga taignatükid ja aseta võitatud ahjuplaadile (ma kasuasin siiski küpsetuspaberit).Küpseta 175 kraadi juures 8-10 minutit. Sellest kogusest saab umbes 40 küpsist.

Küpsisevahetuse kokkuvõte.
Ühed küpsised sain Siljalt, mis maitsesid väga mõnusalt jõuluselt. Kartsin küll, et astelpaju on võib olla minu jaoks liiast, aga tegelikult olid väga head. Jõulupähklid üllatasid mõnusa jõhvikaga. Mis ma tahan kindlasti ära märkida, et pakend oli väga mõnusalt lihtne ja kodune. Viis pluss! ;)
Teised küpsised sain ma Dagriselt. Võrreldes minu küpsistega olid need ikka klass kõrgemal. Hästi mõnusalt muredad, veidi soolakad, aga ühed ütlemata head küpsised. Vähemalt tean, kui tahan end või kedagi hellitada, mis küpsiseid teen ;)
Kolmas karp küpsiseid on kohal ja suurem enamus ära söödud :) Kohale jõudis siis Liisi pakk, kus olid sees imeõhukesed mõnusalt kakaosed šokolaadilaastud. Veidi olid küll trantspordiga kannatada saanud, aga maitseelamust see ei vähendanud. Aitäh!

Vaadates kõigi teiste küpsiseid, ma läksin nn kindla peale välja, siis olen ma suutnud ka kõige tavalisemad ja lihtsamad küpsised teha... aga ehk sai keegi vähemalt idee, mida argipäevasemal päeval küpsetada.

Ma teen seda jälle- küpsisevahetus 2012

Võtan ka sel aastal toredast üritusest osa, kus saab küpsiseid küpsetada ja saab ka ise küpsiseid :)

Lihtne peedisupp

Ma ei pea ennast teab mis peedifänniks, aga vahel tuleb tahtmine pliidile pott sättida, et teha mõni hea peediga toit. Kuna lapsed on head supisööjad, siis tuleb tavaliselt kas borš või see veelgi lihtsam peedisupp tegemisele.


Vastavalt poti mõõdule võtan järgnevad asjad:

sibul
porgand
kartul
hakkliha
peet
tera pipar
loorber
sool
suhkur
äädikas


serveerimiseks soovi korral hapukoort

Kuna ma üldjuhul keedan peedid enne ära, tavaliselt eelmine päev, ja siis riivin, teen sibula ja porgandi ka ribadeks. Valan kuiva poti põhja natuke õli, lasen kuumaks ning kuumutan seal porgandi ja sibula. Alati pole mul puljongit, siis valan vee peale, lasen keema tõusta ning panen ribadeks lõigatud kartuli potti. Peale puljongi/vee valamist pistan potti ka mõne tera pipart ja loorberi. Samal ajal praen hakkliha, mille maitsestan soola ja pipraga. Kui asjad on potis pehmed lisan keedetud ja riivitud peedi. Maitsestan lõplikult. Kui jääb liiga lahja siis võib lisada väheke mahedat puljongipulbrit, eks see lahjasus oleneb hakklihast ka :)

Nii lihtne see ongi. Kirjutan ja mõtlen, et kas nii lihtsat asja üldse peakski üles riputama? Samas, mõnikord ei tule ju ise alati lihtsate asjade peale. Nii, et head isu. Lubas ju täitsa miinuseid juba, kahjuks. Kuid samas on siis isu just suppe süüa :)

Tatrasalat tuunikalaga

Juba nädalake ma võtan hoogu, et teen postituse, seda enam, et möödus jällegi üks aasta blogimist, kuigi jah, viimasel ajal seda ei toimu. Kui ma täna Marise käest õiendada sain, siis otsustasin, et nüüd tuleb ikkagi postitus ära teha. Aitäh Maris ;)
Ega midagi suurt blogida polegi. Pole aega olnud uusi ja huvitavaid asju katsetada, aga kuna sooja toitu tuleb ikka iga õhtu teha, siis siit üks idee. Võib olla on neid, kes pole sellise lihtsa asja peale tulnud.
Kui meil oli üks õhtu tatar praelisandiks, siis järgmiseks päevaks jäi tatart järgi ja tuli ju sellest ka mingi toit teha. Tegingi. Lisades üht ja teist ja kokku sai tatraga tuunikalasalat.

keedetud tatar
tuunikala (mul oli õlis ja soovitan valida konservi, kus on tükid, mitte see puru)
tomat
värske kurk
keedetud muna
hapukoor
majonees
sool
näpuotsaga pipart


Kõik mis andis hakksin ära. Lisasin keedetud ja jahtunud tatra, segasin kõik hapukoore ja majoneesiga enne maitsestasin veel soola ja pipraga. Oligi salat valmis.
Tõe huvides olgu öeldud, et minu 4 aastane ei söönud seda, aga plika sõi küll. Rohkem inimkatseid ma teha ei saanudki, kuna sai enne otsa :)

Väike kodune pitseeria

Just nii ma nimetaksin üht päeva, mil ma katsetasin oma pitsakivi, mida mul väga-väga vaja oli :) Kusjuures, pitsa tuli väga mõnus õhuke nagu pitsa olema peab. Nii, et see oligi vajalik ost!
Tegin kolme erineva kattega pitsat: hakkliha-tuunikala, kanafileega ja viineriga. Pitsale määrisin kõigepealt tomatikastet, mille vahetult enne keetsin. Aga meil on küll nii, et pitsale panen kõike, mis parasjagu kodus on, tähtis, et oleks juust ja tomatikaste. Noh, ürte ikka ka :) Ülejäänud on variatsioon, mis parasjagu külmikus on. Et jutt pikaks ei läheks, ma lisan siia põhja retsepti, katte leiutab igaüks ise, eks.

Pitsapõhja retsept, millest sain 3 suurt ümmargust pitsat.

25g pärmi
325 ml käesooja vett
soola
paar spl oliivõli
300g täisterajahu
200g nisujahu

Lahusta pärm väheses vees, lisa ülejäänud vesi, sool ja õli. Lisa suurem kogus jahu, sõtku veidi ja lõpuks lisa ülejäänud jahu, sõtku korralikult, kuni 10kond minutit. Pane tuuletõmbuseta kohta kerkima. Umbes pooleks tunniks.

Samal ajal on hea võimalus keeta tomatikaste :) Kui taigen kerkinud, paned kõik, mis hing ihkab peale ning ahju.

Ahjust välja tulles on kindlasti juba sõbrad kohal, hea vein lahti korgitud (või õlu) ja mõnus õhtupoolik võibki alata ;) Proovige järgi!

Võileivatort kalaga Avele :)

See postitus on Avele ja omakorda ka Elin´ale :) Tegin Avele ühe võileivatordi ja nüüd tahaks ta teada, kuidas ma seda tegin.
Katsun siis oma versiooni kirja panna. Olgu kohe öeldud, et koguseid ma küll öelda ei oska, eks see oleneb ju tordi suurusest. (Loll, kes vabandust ei leia, eks ;) )

Tuunikala täidis:
tuunikala konserv õlis (meie kaubandusest võib selle leidmine loterii olla, muidu võib saada puru, mis tekib masinate pesust tehases vms)
keedetud muna
till
majonees (Hellmans)
Kurnan tuunikala õlist, hakin tilli ja muna, segan majoneesiga.

Lõhest täidis:
lõheribi
tilli
majonees (Hellmans)

Lõhe puhastan (vahel kasutan ka juba nn fileed, mis on ka suitsu saanud, segan hakitud tilli ja majoneesiga.

Tordi tegemiseks läheb veel ju ka leiba ja saia vaja, millelt lõikan ära koorikud. Niisutuseks puljongit. (Kasutan mingit ökopuljongit)

Alla panen leiva, niisutan pintsliga leiva ja määrin ühtlase kihina tuunikala täidise. Selle peale panen saiaviilud, niisutan veidi tugevamini ja peale määrin lõhetäidise. Külgedele panen salatilehed, aga et need paremini kinnituksid, teen õrnalt majoneesiga küljed kokku. Rebin salatilehed ja panen külgedele. Peale võib siis mida iganes panna. Kõik, mis kalaga võib kokku sobida. Tavaliselt krevette, värsket kurki, tomatit, tilli, sidrunit jne. Ühesõnaga, täiesti vaba valik :) On ju lihtne?


Mul oli ikka väike tagamõte ka, et just täna postituse tegin. Homme hommikul saab poest vajalikud asjad tuua, tordi kokku panna ja siis õhtul sõpradega Eurovisiooni vaadata ja mõnusat kalatorti süüa. Otil on ju toetust vaja! ;)

Kristina hapukoorekook

Pilt on emadepäevast, kus ma oma emmele selle tegin :)

Kuna ma olen juba üksjagu saanud õiendada, et miks pole uusi postitusi, siis siit tuleb õige magus postitus.
Ma käin toredate naistega koos, kus me teeme kõik mingi retsepti läbi. Oleme teinud tuuletaskuid, sefiiri, sushit jne. Seekord, päev enne emadepäeva, tegime hapukoorekooki, minu väikesel tellimisel :) Mul on hunnikutes retsepte, aga ühtegi superhead hapukoore retsepti mul polnud. Siiani. Nüüd on ja ma suurima hea meelega jagan seda teiega :)
(Ilona: ma ei tea, kas sina hakkad iseseivalt seda tegema, äkki ootad õe, Miku või minu küllatulekut?

Taigen:
400g suhkrut
550g hapukoort
17g soodat
400g jahu
2spl kakaod

Kreem:
150g suhkrut
1,8 kg hapukoort


Glasuur:
200g suhkrut
60g hapukoort
4 spl kakaod
200g võid

Vahusta hapukoor suhkruga. Sega sooda jahuga. Sõelu kuivained hapukooresegu sisse. Jaga taigen pooleks ja lisa ühele poolele kakao. (Ma olen teinud nii, et tõstan kolmele plaadile heleda ära ja siis segan ülejäänule kakao juurde.) Mõlemast tainast (nii kakaoga kui ilma) saad kolm põhja. Tõstan küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile õhukese kihi, ajan spaatliga laiali. Küpsetan 200 kraadi juures umbes 10-15 minutit.

Kreemi jaoks sega kokku hapukoor suhkruga kuni suhkur on sulanud.

Glasuuriained sega kokku, keeda mõni minut, pidevalt sedades. Jahuta.

Kooki kokku pannes paned kihiti heleda põhja, kreemi, tumeda põhja ja kreemi jne. Vala glasuuriga üle. Ideaalis lase üleöö külmas olla, aga kui ei kannata oodata, siis isegi samal päeval on see väga maitsev :)

Tort Eestimaale - SÕLG

Kui ma peaaegu kogu oma vaba aja tortidega nagunii mässan, siis miks mitte teha ka tort meie Vabariigi sünnipäevaks, eks? Ise tahaks ju ka vahel maitsta, mis kokku keeran :) See tort oli mul sel päeval kolmas ja seega võib norida ühe ja teise asja kallal, kuna tort jäi koju, siis minust teadlikumaid siin tordialal pole, seega mul vedas.
Kuni tordi tegemiseni polnud mul selget ideed, mis ma tordile teen... kui aeg muudkui lippas, siis selgemaks hakkas saama, et mingeid lilli ma sinna peale teha küll ei jõua ja need ei jõuaks ära kuivadagi. Äkki turgatas pähe, et tahan teha ju ümmarguse tordi ja siis oleks sõlg ju väga hea sinna peale meisterdada. Joonistada tundus lihtsam, kui meisterdamine ja kuna aeg pressis täiega peale, siis ma joonistasingi.

Sisuga läks nii nagu alati... või tegelikult ma ei saa öelda, et ma alati sisukirjususega hiilata saan ja see on taotuslik, et ei pane miljon erinevat asja kokku ühte torti, aga seekord ma tahtsin ausalt tagasihoidlik olla :) Kolme biskviidikihi vahele sai selline täidis:

kohupiim 400g
toorjuust 200g
vahukoor 400g
kamajahu 3-4 spl.
suhkur umbes 150g (aga see on väga maitse asi)

Vahustasin enam vähem kõik koos ära peale kamajahu. Võtsin väikese osa valget kreemi kõrvale, mis lasin tordi äärde. Lõpuks segasin juurde kamajahu.
Ja hakkasin torti kokku panema. Alla biskviit, mida niisutasin õige natuke (eriti ääri) vaniljepiimaga (vanilje+piim), mille peale kreem, siis biskviit, mida niisutasin nüüd kohviga, määrisin õhukese kihi ploomimarmelaadi ja panin peale ülejäänud kreemi. Peale biskviit, mille määrisin õige vähe kreemiga, et martsipan nakkuks kenasti tordi külge. Martsipanile joonistasin musta toiduvärviga.

Selline mu tort siis sai. Kuid natuke oli mul muud põhjust ka seda torti teha.:) Te ju teate, et nami-nami kuulutas välja juba neljandat korda isamaaliste tortide võistluse. Iga aasta olen ma lubanud endale, et järgmine aasta osalen ja nii need aastad on läinud,et sel aastal ma vist isegi jõuan seda teha :) Võita ei looda, aga osavõtt on ju ka oluline, eks :)

Seljanka, minu moodi

Tüüpilise eestlase jutt algab praegu ilmast rääkimisega. Ega ma siis saa kehvem olla, eks :) Tegelikult sellise külmaga nagu meil siin olnud on (ja millest minul isiklikult on täiesti kõrini) tuli tahtmine üks korralik supp keeta. Kuna järgi oli jäänud ka praelihajääke ja juhuslikult oli ka viinerit kodus, siis võtsin seljanka keetmise ette. Lisaks oli veel tulemas sünnipäevakülalisi :)

Minu seljanka sisse mahtusid:

õli
marineeritud kurk
sibul
tomatipasta
viiner
praest järele jäänud liha
sink
puljong
sool
pipar
mõni tera suhkrut

Koguseid ma küll öelda ei oska, teen silma ja kõhu järgi.

Kurgid lõikan pikkupidi pooleks ning lõikan poolrattad, koorin sibulad ja lõikan pooleks ja siis veel pooleks, et jäävad sellised parajad tükid. Panen potipõhja õige natuke õli ning panen sibula sinna sisse, kuumutan veidi. Lisan kurgitükid. Lasen neil mõnda aega tasasel tulel podiseda. Talvisel ajal kasutan puupliiti ja no see on ikka üle prahi! Panen mõne aja pärast tomatipasta ja siis lasen veel podiseda, et pasta korralikult läbi podiseks. Vahel jätangi siis supi pooleli, et järgmine päev keeta supp lõpuni.
Lihast ja singist teen kuubikud, viinerist lõikan poolrattad ja praen kõik läbi. (Minu meelest jääb parem maitse.) Valan puljongi potti ja kui keema on tõusnud panen lihalised asjad sisse. Maitsestan soola ja pipraga. Lasen veel tulel olla, et kõik maitsed omavahel seguneksid. Tõstan kõrvale ja maitsestan lõplikult.
Süüa hapukoorega ja kui oled oliivide sööja, siis võid neid ka peale lõigata :)

Lahe burger

Sedamoodi burgerit tegin ma mitmendat korda. See on Jamie Kokakooli raamatust näpatud idee ja mitte üldse paha idee :) Kuid nagu minu puhul ikka, midagi pean ära muutma või siis asendama vms. Kogused on ka sellised nagu nad on, st ma ei mõõtnud ja kaalunud hakkliha ära, ülejäänud ained katsusin enam vähem täpselt panna.
Mind sai mingi halb haigus kätte ja seega oli väga lihtne seda ka veidi palavikus teha. Kiirelt valmis ja saime sööma hakata.


Kotletid

12 kreekerit (kasutasin Tuc-i kreekereid)
2 kuhjaga tl Dijoni sinepit (kasutasin mingit teist mee ja konjakiga sinepit)
500 g kvaliteetset veisehakkliha (ma kasutasin seguhakkliha, sest ainult veist ma ei taha)
1 suur muna
meresoola ja musta pipart

Purusta kreekerid (Jamie soovitab panna räti sisse ja puruks tampida, aga ma tegin seda käte vahel)kaussi, kuhu juurde pane hakkliha ja sinep. Löö juurde ka muna ja pane soola (ma kasutasin Särtsu soola- Tamme ürditalu toodang ja muide, väga hea!) ning pipart. Sõtku kõik käte vahel hästi läbi. Jaga segu kuueks võrdseks palliks ja vooli igast ca 2 cm paksune kotlet. Piserda kotletid õliga üle ja kata kinni ning pane praadimiseni külmikusse. (see muudab segu tihkemaks). (vähemalt nii Jamie väidab raamatus :)

Prae kotletid pannil, soovitavalt grillpannil, mõlemalt poolt kenasti küpseks.



Burgerimaterjal

kuklid
lehtsalat
tomat
punane sibul (mul oli valge, aga haige inimene peabki vängemat kraami sööma :) )
marineeritud kurk
juust?
ketšup või mõni muu paksem kaste



Siis valmista ette ülejäänud burgerimaterjal. Viiluta sibul, marineeritud kurk ja tomat. Pese salat. Pane kõik komponendid suurele taldrikule. Tõsta kotletid teisele taldrikule. Kuklid rösti kergelt pannil (mina kasutasin Fazeri rukki röstkukelid vms ja lasin rösterist läbi).

Ja nüüd siis kõik oma maitse järgi burgereid tegema! Ahjaa, ma kasutasin kingitud... noh, ma ei teagi kuidas seda nimetada, kastet? igal juhul mingit purgi sees olevat mögla, salatilehe all ja kotleti peale määrisin ka, et sibul, kurk ja tomat paremini peal püsiks ning kõik mahlasem oleks. (Jamie kasutas ketšupit.) Ja veel üks ahaa :) Võib kasutada juustu ka, ma lihtsalt tulin selle peale liiga hilja ;)

Tagasi ree peal ning küpsisevahetus 2011 ja kaerakliiküpsised

Tervist, üle pika aja. Minuga on kõik endiselt korras (no nii korras, kui olla saab :D ), lihtsalt blogitamine on kuidagi tahaplaanile jäänud. On leidunud armsaid inimesi, kes on mind usaldanud (kohati pimesi) ja lasknud oma tähtpäevaks torte teha. Suur aitäh neile. Ja tööle läksin tagasi, seega nii argipäevaselt on suvi ja nüüd ka aasta läbi saanud.












Kuid ma hoidsin end teiste blogipostitustega kursis ja hetke ajel võtsin küpsisevahetusest osa. Mul on äärmiselt kahju, et liiga hilja katsetama hakkasin ja pidin teistele liiga tavalised küpsised saatma, aga ma olin kohutavas hädas :) Minu ühele küpsisesaajale oli märgitud, et võimalusel nisujahu vabu küpsiseid.... asendades retseptis vaid nisujahu võib juhtuda, et asi ei toimi ja niipalju aega mul enam polnud, et lõputult proovida. Või tegelikult, olin ma välja mõelnud, et teen beseebaasil küpsiseid, retsept välja valitud ja nii ma tegema hakkasin... tulid välja mingid nätsked pätsid... Ma ei tahtnud alla anda, proovisin uuesti, ikka ei olnud sellised, nagu vaja. Siis ma proovisin veel mingeid (praegu ei meenugi, milliseid) ja lõpuks tahtsin kindla peale välja minna. Leidsin positiivse tagasisidega kenad krõbedad küpsised siit
Sellega mu küpsiseseiklused ei lõppenud. Ka need suutsin ma plaadikoogiks küpsetada :) (Pilt on ka nendest nässuläinud küpsistest tehtud.)Teistele saatmiseks tegin aga uued. Kuigi jah, perenaise lehe peal on küpsised teise näoga, millest erinevus, ma ei teagi.

Kaerakliiküpsised

160 g võid
2 dl suhkrut
4 spl rukkijahu
4 dl kaerakliisid
2 tl. küpsetuspulbrit
2 muna

Sega kokku kuivad ained, lisa sulatatud või ja muna. Sega korralikult läbi, moodusta väikesed pätsid, aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja suru lamedaks. Küpseta 225 kraadi juures 7-8 minutit.

Minu soe soovitus on, et jäta piisavad vahed :)


Kuid, mina sain väga mõnusaid küpsiseid ise ka!

Mina sain ühed küpsised Zoozilt.
Tema saatis lahedad soolahelvestega küpsised, mida ma ise vaevalt oleks proovinud, aga tegelikult maitsesid väga hästi!

Teised küpsised sain sellest blogist.Need olid väga head firmaküpsised :) Neid peaks millalgi järgi proovima teha.

Kolmanda paki sain sellest blogist. Pean kohe ütlema, et neid siiruviirulisi küpsiseid mul ei õnnestunud väga maitsta, sest mu pojale maitsesid need väga :) Mulle maitsesid aga need teised ka. Ma pole väga valge šokolaadi sõber, aga küpsistes oli väga hea.


Aitääääh kõigile väga maitsvate küpsiste eest. Teevad teejoomise kohe nauditavaks! :)
Mõnusat aasta lõppu teile ja paremat uut aastat teile ja teie kallitele.

Beseerull

Ärataks blogi ka talveunest (kuigi ilma järgi võiks veel edasi põõnata :))

Aga täna oli küpsetamiseks mitu põhjust:
*on vaba päev ning miks mitte?
*minu heal sõbrannal on täna sünnipäev :)
*mu elukaaslane arvas ka, et midagi head ja kohevat võiks küpsetada
*tänu Elenile (ja enda hajameelsusele) oli mul 6 munavalget
ja lõpuks annab ilm mõista, et kevad veel ei tule, võib paastu ajal kihti koguda küll :)

Seda kõike arvesse võttes sündiski jälle meie majas beseerull. Viimasel ajal on seda päris tihti juhtunud. Eks juhtub veelgi, sest söömata see meil küll jäänud pole. Mattias ei fänna seda, kuid õde see-eest väga.

Tegin ma seda nii:

6 munavalget
400 g suhkrut
2 spl kartulijahu
näpuotsatäis soola
1-2 spl sidrunimahla
mandlilaaste

Lisasin munavalgete juurde soola ja panin vahustama, kui kõva vaht, lisasin vaikselt suhkru. Segu oli ilus ja läikiv, sõelusin juurde kartulijahu ning panin juurde sidrunimahla. Valasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Puistasin üle mandlilaastudega. Küpsetasin eelsoojendatud ahjus 175 kraadi juures 15 minutit. Ahjust välja võttes panin puhtale küpsetuspaberile jahtuma.

Seni tegin täidise, millesse panin:

2 dl vahukoort
250 g kohupiima (Farmi, vanilje)
marju (minul oli segu-põldmari, vaarikas, mustsõstar, punanesõstar)
paar supilusikatäit tuhksuhkrut

Vahustan vahukoore koos kohupiima ja tuhksuhkruga.

Kui põhi jahtunud määrisin kreemi põhjale, raputasin üle marjadega ning keerasin pikemast servast rulli. Panin külmkappi tahenema, kusagil poole tunni pärast on võimalik rullist lõigata suupärased tükid ning nautida :)

Põhja tegemiseks võtsin aluseks "Rullid ja šarlotid" õpetuse.

Vahvlid

Tänane külm välja ei meelitanud ja nii saigi hea soe tubane töö ette võetud :) Tegelikult oli ka proosalisem põhjus- ma olen varunud liiga palju piima koju ning seda tuli kuidagi ära realiseerida.
Kui ma muidu teen suhteliselt umbes tainast, siis täna ma olin niiiiiiii tubli ja kaalusin ning mõõtsin kõik üle, et ka kaalujad saaksid vahvleid teha (loe: õde :P).
Minul on õnneks veel äia-ämma nõukogudeaegne vahvlimasin, mis teeb imehäid krõbedaid vahvleid.


Mida mul siis vaja läks:
2 muna
95 g suhkrut
100 g margariini
500 ml piima
250 g jahu
1 tl vaniljesuhkrut

Sulata margariin ja lase jahtuda. Klopi lahti munad suhkruga ja hakka lisama vaheldumisi piima ja jahu (nii ei teki jahutükke sisse-minu kogemus ütleb nii). Vala juurde ka margariin ning maitsesta vaniljesuhkruga. Lase seni seista, kuni vahvlimasin soojaks läheb.

Ahjaa, mitu vahvlit tuli, seda ma küll ei tea öelda, kuna mu väike abiline maitses neid järjest :)

Head maiustamist!

Ps. Ilma jääteeta inimesed peavad ka oma dieedi tõhustamiseks ise vahvleid tegema ;)

Farmi- terve Eesti kiidab!

Farmi kutsub toorjuustust kokkama
Kas toorjuustust saab teha ainult kooki või midagi põnevamat. Meisterda toit, pildista üles, lae fotoga retsept aadressile http://www.farmi.ee/retseptid/lisa-retsept ning jää ootama loosimist. Auhinnaks on 5x2 komplekti toidukoolitusele, mille viib läbi Ragne Värk.

Kampaania kestab 31. Jaanuar – 20. Veebruar. Võitjad loositakse 22. Veebruaril 2011. Kampaania reeglid leiad siit



Vaieldamatult minu lemmik piimatooteid tootev firma korraldab toreda ettevõtmise. Võta osa! (Ma pole kindel, et ma ise retseptikampaaniast osa võtan, aga no mine tea, äkki olen tubli :))

Tuunikalaga salat

Juba ammu on minul tahtmine kartul nii salatisse panna nagu ma siia salatisse panin. Kuna nüüd sai õli sees asju proovitud, siis katsetasin kohe kartuli ka ära. Viimased päevad on mind tõeline kevadigatsus tabanud. Igatsus süüa päikese käes küpsenud tomateid... näha päikest kordi rohkem, kui praegu.Jah, ma tean, et kevadega ei saabu kohe küpsed tomatid, kuid niiiiiiiiii ootan juba. Kuna kalendri järgi peab ikka kannatust varuma, siis kostitan end selliste salatitega. Soovitan teistele kevadeigatsejatele ka ;)

Komponendid, mis minul salatisse läksid:
kartul
värske kurk
kirsstomatid
porru
keedetud muna
tuunikala konserv

Kaste:
hapukoor
majonees
sidrunimahla
pipart
soola
paar tera suhkrut
tilli


Paar kartulit koorisin ära ja viilutasin. Ajasin rohke õli kuumaks ja panin kartuliviilud sinna. Kui kuldseks muutusid panin köögipaberile nõrguma. Kurgi viilutasin, tomatid tegin suupärasteks tükkideks. Porru puhastasin ja hakksin. Segasin valmis kastme. Kõik ained segasin omavahel kokku, maitsestasin. Ladusin vaheldumisi suurele taldrikule kartuliviilud, tomatid, kurgi, tuunikala konservi (nõrutasin veidi enne), porru. Igaüks sai siis suurelt taldrikult enda omale tõsta täpselt niipalju salatit kui ära jõuab süüa ja siis kastet samuti niipalju panna, kui talle meelepärane. Kõige peale panin munasektorid. (Tuunikala kohe nõuab enda juurde keedetud muna, minu arvates.) Enda laste kiituseks tuleb öelda, et ka nemad sõid seda täitsa viisakalt :) (Alguses muidugi suurem laps arvas, et talle selline asi küll ei maitse... tuunikala pidi salati ära rikkuma :D)

Kohupiimapontšikud

Terve detsembri ma ausalt ei paastunud, lihtsalt läks aeg ja selles aastalõpu sagimises ei jõudnudki blogida. Kuid nüüd on aeg uuesti blogima hakata.
Näiteks nende kohupiimapontšikute peale tulin ma aasta teisel päeval. Noh, tegelikult mitte päris nende peale, tuli mõte midagi eriti rammusat teha ja eile nagu tellitult tuli Oma Maitse ning seal ilutses esikaanel pontšiku pilt... Võtsin aga kausi välja, ained ka ja peale õhtusööki oli vääääga hea neid süüa. Patuselt head. Kuigi ma pole üldse mingi kohupiima fänn, aga need maitsesid nii hästi.
Ma pole mingi uue aasta lubaduste andja, aga ühe võin siin kõva häälega välja öelda: Ilona, kui sa järgmine kord siia tuled, ma luban, et kostitan sind nendega. Ma pean ju sinu lubadust ka pidama, et siin olles sa 6 kg juurde võtad ;)








4 suurt muna
1 dl suhkrut
400 g teralist kohupiima
1 tl 30%-list äädikat
1 tl vanillsuhkrut
2 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
frittimiseks õli

Vahusta munad suhkruga lahti, lisa kohupiim, äädikas ja vanillsuhkur. Sega juurde küpsetuspulbriga segatud jahu. Lase tainal seista 5 minutit. Kuumuta potis õli ning tõsta teelusikaga kuuma õlisse väikesed pallid. Kui pallid muutuvad kuldpruuniks tõsta vahukulbiga välja ja aseta majapidamispaberile nõrguma. Serveerides raputa tuhksuhkruga üle.

Häid maitseelamusi ning kõigile edukat uut aastat!

Porgandi ja halvaa magus amps

Kui ma täna Mattiasega lund rookimast tulin, meenus, et ma polegi seda hõrku küpsetist veel blogisse pannud. Jube raiskamine ;) No tegelikult ma ei usu, et siin väga paljud just käivad lugemas, aga need vähesedki võiksid soojas toas tee või kohvi kõrvale seda mitte kõige kergemat ampsu süüa ja vaadata meile saabunud talve :) Halvaasõbra kohustuslikku kavva võiks see küll kuuluda. Vähemalt külmal talvel.



200 g riivitud porgandit
200 g halvaad
2 muna
1 munakollane
1,5 dl fariinsuhkrut
100 g sulavõid
2 dl Graham täisterajahu
1 tl küpsetuspulbrit

Riivi kooritud porgand jämeda riiviga. Pudista halvaa ning sega riivitud porgandiga. Klopi munad ja munakollane suhkruga ning nirista sekka sulavõi. Sega jahule küpsetuspulber ja sõelu tainale. Lisa järk-järgult porgandi-halvaamass ning sega ühtlaseks. Vala küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi ja küpseta 180 kraadi juures 40 minutit. Tõsta kuumus 200 kraadini ning küpseta veel umbes 10 minutit. Lase jahtuda ja naudi!

Retsept jällegi "Eesti Naisest"