neljapäev, 9. veebruar 2012

Seljanka, minu moodi






Tüüpilise eestlase jutt algab praegu ilmast rääkimisega. Ega ma siis saa kehvem olla, eks :) Tegelikult sellise külmaga nagu meil siin olnud on (ja millest minul isiklikult on täiesti kõrini) tuli tahtmine üks korralik supp keeta. Kuna järgi oli jäänud ka praelihajääke ja juhuslikult oli ka viinerit kodus, siis võtsin seljanka keetmise ette. Lisaks oli veel tulemas sünnipäevakülalisi :)

Minu seljanka sisse mahtusid:

õli
marineeritud kurk
sibul
tomatipasta
viiner
praest järele jäänud liha
sink
puljong
sool
pipar
mõni tera suhkrut

Koguseid ma küll öelda ei oska, teen silma ja kõhu järgi.

Kurgid lõikan pikkupidi pooleks ning lõikan poolrattad, koorin sibulad ja lõikan pooleks ja siis veel pooleks, et jäävad sellised parajad tükid. Panen potipõhja õige natuke õli ning panen sibula sinna sisse, kuumutan veidi. Lisan kurgitükid. Lasen neil mõnda aega tasasel tulel podiseda. Talvisel ajal kasutan puupliiti ja no see on ikka üle prahi! Panen mõne aja pärast tomatipasta ja siis lasen veel podiseda, et pasta korralikult läbi podiseks. Vahel jätangi siis supi pooleli, et järgmine päev keeta supp lõpuni.
Lihast ja singist teen kuubikud, viinerist lõikan poolrattad ja praen kõik läbi. (Minu meelest jääb parem maitse.) Valan puljongi potti ja kui keema on tõusnud panen lihalised asjad sisse. Maitsestan soola ja pipraga. Lasen veel tulel olla, et kõik maitsed omavahel seguneksid. Tõstan kõrvale ja maitsestan lõplikult.
Süüa hapukoorega ja kui oled oliivide sööja, siis võid neid ka peale lõigata :)

2 kommentaari:

Greteliine ütles ...

Nii tore, nii tore, nii tore, et tagasi blogimise lainel oled! Mulle nii meeldib su postitusi lugeda ehkki ma ise ei taha, ei viitsi ega oska süüa kuigi palju teha. Lihtsalt huvitav on lugeda nendest tegemistest, mis inimestele endile korda lähevad. Edu!

Vivian ütles ...

Aitäh!
Nii armas on lugeda, et keegi veel siia satub.
Kui see sind kuidagi lohutab, siis isegi mina ei viiti iga päev süüa teha ;)