Marjakook ehk Mustsõstrakook 10-ne vaarikaga

Vot just sellise koogi ma tegin. Tegelikult vana retsept ja ma tõesti imestan, et seda varem siia pannud pole. See on selline kindla-peale-minek kook. Vastavalt aastaajale ning maitsele saab marju või puuvilju vahetada. Talvel on tihtipeale virsikud marjade asemel.

Põhi:
150 g võid
1 dl suhkrut
1 muna
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit

Vahele:
pool liitrit marju või puuvilju

Kate:
1 muna
0,5 dl suhkrut
2 dl hapukoort
1 tl vaniljesuhkrut

Toasoe või vahusta suhkruga. Lisa vahustamist jätkates muna. Sega jahu küpsetuspulbriga. Sega võivahu hulka. Näpi tainas koogivormi põhja ja äärtele. Laota marjad põhjale. Vahusta suhkur ja muna, sega juurde hapukoor ja lõpuks vaniljesuhkur. Pane 200 kraadisesse ahju umbes 30-40 minutiks.

Maasikatort

Sel nädalal alustasime maasikahooajaga. Üllatuslikult saime oma kolmelt lühikeselt peenralt nii palju maasikaid, et ei jõudnud kõiki lastega ära süüa ning tuligi mõte, et teen kohupiimaga maasikatorti. Kuna olin paar päeva varem Kadi emale teinud kohupiimakooki virsikutega, lisaks veel oli palav, otsustasin, et küpsetama ma ei hakka ja teen sama koogi... ainult maasikatega. Mõeldud - tehtud.
Ega ma hakkagi pikemalt rääkima, kuidas tegin. Kõik samamoodi kui virsikutega kook. Tegelikult veidi sidrunimahla ning koort panin täidisesse. Toorjuustu jätsin välja. (Kodus polnud ja unustasin poest tuua.) Arusaadavalt kõige pealmises kihis kasutasin veidi punast toiduvärvi mitte kollast :)

Mini-lihapirukad

See üks vana võlg. Tegin juba mitu nädalat tagasi, aga pole raatsinud ilusate ilmadega arvuti taga passida. Kuna nüüd tuli jälle "sügis", siis lahendaks selle võla ära.
Ma arvan, et ei pea kellegile hakkama selgitama, kui head nad on. Kui oled kausi läheduses, siis käsi ise käib kausi ja suu vahel. See on paratamatus. Ei saaks öelda, et tegemine keeruline oleks, aga võib olla tüütu küll. Tark inimene ei tee korraga liiiiiiga palju tainast. Tavaliselt ma nende hulka ei kuulu muidugi....
Ja kui ma nüüd lõpuni aus olen, siis proovisin, kas juust kah püsib piruka sees. Eksperiment lõppes tulemusega, et ega ikka ei püsinud küll. Noh välimust polnud, aga "omad joped" sõid ära. Räägiks siis veidi tegemisest kah.

Taigen:
250 ml piima
25 g pärmi
2 tl suhkrut
soola
100 g margariini
450 g jahu

Lihatäidis:
hakkliha
hakklihamaitseaine

määrimiseks muna
seesamiseemned

Valmista pärmitaigen nagu ikka ja lase kerkida.
Vahepeal tee lihatäidis. Laota ahjuplaadile hakkliha, puista üle hakklihamaitseainega (võid ka ainult soola ja pipart kasutada), pane veidi vett. Pane ahju 200 kraadi juurde... no ma ei tea, mingi 10-15 minutit. Ära lase hakklihal pruuniks ja kõvaks minna! Ahjust võttes pane köögikombaini, surista ühtlaseks. Võid ka saumikseriga seda teha. Ja ongi täidis valmis.
Võta üks osa (noh näiteks pool) rulli lahti, lõika pikkupidi 3-4 cm ribad, iga riba keskele pane lihatäidist. Tee nii kõigiga. Tõsta ühel ribal kaheltpoolt taigen keskele kokku (ei tea, kas saab veel keerulisemalt seletada?) vajuta kinni, nii et tekiks ühtlane "vorst", mille ümber on taigen. Ma tõstan sobiva pikkusega (vajadusel lõikan) "vorsti" küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja määrin munaga ning puistan seesamiseemnetega üle. Lõpuks lõikan väikesteks suupärasteks pirukateks. Tõstan veidi eraldi, et nad kokku ei jääks. (Ma tegelikult väga korrapäraselt tõstan need nii, et kasutan eelmise rea vahekoha ära. Ma ei saa vist rohkem seletada, ajan asja väga keeruliseks. Ilona raudselt hoiab pead kinni ja mõtleb, et mis värk on. Nagunii otsustas ammu ära, et neid ta ise tegema ei hakka.) Nii teen ka teistega. Eriti kerkida enam ei lase. Pistan ahju 220 kraadi juurde nii kaua kui pirukad on kuldsed.