laupäev, 25. veebruar 2012

Tort Eestimaale - SÕLG






Kui ma peaaegu kogu oma vaba aja tortidega nagunii mässan, siis miks mitte teha ka tort meie Vabariigi sünnipäevaks, eks? Ise tahaks ju ka vahel maitsta, mis kokku keeran :) See tort oli mul sel päeval kolmas ja seega võib norida ühe ja teise asja kallal, kuna tort jäi koju, siis minust teadlikumaid siin tordialal pole, seega mul vedas.
Kuni tordi tegemiseni polnud mul selget ideed, mis ma tordile teen... kui aeg muudkui lippas, siis selgemaks hakkas saama, et mingeid lilli ma sinna peale teha küll ei jõua ja need ei jõuaks ära kuivadagi. Äkki turgatas pähe, et tahan teha ju ümmarguse tordi ja siis oleks sõlg ju väga hea sinna peale meisterdada. Joonistada tundus lihtsam, kui meisterdamine ja kuna aeg pressis täiega peale, siis ma joonistasingi.

Sisuga läks nii nagu alati... või tegelikult ma ei saa öelda, et ma alati sisukirjususega hiilata saan ja see on taotuslik, et ei pane miljon erinevat asja kokku ühte torti, aga seekord ma tahtsin ausalt tagasihoidlik olla :) Kolme biskviidikihi vahele sai selline täidis:

kohupiim 400g
toorjuust 200g
vahukoor 400g
kamajahu 3-4 spl.
suhkur umbes 150g (aga see on väga maitse asi)

Vahustasin enam vähem kõik koos ära peale kamajahu. Võtsin väikese osa valget kreemi kõrvale, mis lasin tordi äärde. Lõpuks segasin juurde kamajahu.
Ja hakkasin torti kokku panema. Alla biskviit, mida niisutasin õige natuke (eriti ääri) vaniljepiimaga (vanilje+piim), mille peale kreem, siis biskviit, mida niisutasin nüüd kohviga, määrisin õhukese kihi ploomimarmelaadi ja panin peale ülejäänud kreemi. Peale biskviit, mille määrisin õige vähe kreemiga, et martsipan nakkuks kenasti tordi külge. Martsipanile joonistasin musta toiduvärviga.

Selline mu tort siis sai. Kuid natuke oli mul muud põhjust ka seda torti teha.:) Te ju teate, et nami-nami kuulutas välja juba neljandat korda isamaaliste tortide võistluse. Iga aasta olen ma lubanud endale, et järgmine aasta osalen ja nii need aastad on läinud,et sel aastal ma vist isegi jõuan seda teha :) Võita ei looda, aga osavõtt on ju ka oluline, eks :)

neljapäev, 9. veebruar 2012

Seljanka, minu moodi






Tüüpilise eestlase jutt algab praegu ilmast rääkimisega. Ega ma siis saa kehvem olla, eks :) Tegelikult sellise külmaga nagu meil siin olnud on (ja millest minul isiklikult on täiesti kõrini) tuli tahtmine üks korralik supp keeta. Kuna järgi oli jäänud ka praelihajääke ja juhuslikult oli ka viinerit kodus, siis võtsin seljanka keetmise ette. Lisaks oli veel tulemas sünnipäevakülalisi :)

Minu seljanka sisse mahtusid:

õli
marineeritud kurk
sibul
tomatipasta
viiner
praest järele jäänud liha
sink
puljong
sool
pipar
mõni tera suhkrut

Koguseid ma küll öelda ei oska, teen silma ja kõhu järgi.

Kurgid lõikan pikkupidi pooleks ning lõikan poolrattad, koorin sibulad ja lõikan pooleks ja siis veel pooleks, et jäävad sellised parajad tükid. Panen potipõhja õige natuke õli ning panen sibula sinna sisse, kuumutan veidi. Lisan kurgitükid. Lasen neil mõnda aega tasasel tulel podiseda. Talvisel ajal kasutan puupliiti ja no see on ikka üle prahi! Panen mõne aja pärast tomatipasta ja siis lasen veel podiseda, et pasta korralikult läbi podiseks. Vahel jätangi siis supi pooleli, et järgmine päev keeta supp lõpuni.
Lihast ja singist teen kuubikud, viinerist lõikan poolrattad ja praen kõik läbi. (Minu meelest jääb parem maitse.) Valan puljongi potti ja kui keema on tõusnud panen lihalised asjad sisse. Maitsestan soola ja pipraga. Lasen veel tulel olla, et kõik maitsed omavahel seguneksid. Tõstan kõrvale ja maitsestan lõplikult.
Süüa hapukoorega ja kui oled oliivide sööja, siis võid neid ka peale lõigata :)