Ma ei pea ennast teab mis peedifänniks, aga vahel tuleb tahtmine pliidile pott sättida, et teha mõni hea peediga toit. Kuna lapsed on head supisööjad, siis tuleb tavaliselt kas borš või see veelgi lihtsam peedisupp tegemisele.
Vastavalt poti mõõdule võtan järgnevad asjad:
sibul
porgand
kartul
hakkliha
peet
tera pipar
loorber
sool
suhkur
äädikas
serveerimiseks soovi korral hapukoort
Kuna ma üldjuhul keedan peedid enne ära, tavaliselt eelmine päev, ja siis riivin, teen sibula ja porgandi ka ribadeks. Valan kuiva poti põhja natuke õli, lasen kuumaks ning kuumutan seal porgandi ja sibula. Alati pole mul puljongit, siis valan vee peale, lasen keema tõusta ning panen ribadeks lõigatud kartuli potti. Peale puljongi/vee valamist pistan potti ka mõne tera pipart ja loorberi. Samal ajal praen hakkliha, mille maitsestan soola ja pipraga. Kui asjad on potis pehmed lisan keedetud ja riivitud peedi. Maitsestan lõplikult. Kui jääb liiga lahja siis võib lisada väheke mahedat puljongipulbrit, eks see lahjasus oleneb hakklihast ka :)
Nii lihtne see ongi. Kirjutan ja mõtlen, et kas nii lihtsat asja üldse peakski üles riputama? Samas, mõnikord ei tule ju ise alati lihtsate asjade peale. Nii, et head isu. Lubas ju täitsa miinuseid juba, kahjuks. Kuid samas on siis isu just suppe süüa :)
